Creditinfo

Creditinfo annab kõigi Eesti ettevõtete kohta krediidihinnanguid, mis näitavad kas, kellele ja kui palju on otstarbekas krediiti müüa. Krediiidihinnang koosneb 4-st elemendist: krediidisoovitus, krediidilimiit, Creditinfo reiting ja maksejõuetuse tõenäosus.

Krediidisoovitus on lihtne vastus küsimusele, kas hinnatavale ettevõttele võib krediiti anda. Anname soovituse riskitaset iseloomustavate krediidihinnangu näitajate põhjal: Creditinfo Reiting, maksejõuetuse tekkimise tõenäosus ja krediidilimiit.

Soovitatav krediidilimiit on krediidisobilikule ettevõttele arvutatud maksimaalne krediidi piirmäär, mis leitakse rusikareeglina müügitulu ja omakapitali alusel. Krediidilimiit = (müügitulu / 12 ) või (omakapital / 2). Tulemusest valitakse väiksem. Soovitatav krediidilimiit on mõeldud suuniseks. Lõplik krediidilimiit tuleks määrata arvestades planeeritud debitoorse võlgnevuse mahtu.

Creditinfo reiting on unikaalne komplekshinnang, millega Creditinfo hindab ettevõtte äririski. Creditinfo Reiting hindab ettevõtte kui terviku senist tegevust ja tulemusi eelkõige krediteerija seisukohast ning see kujuneb vaadeldava ettevõtte majandus- ja finantsolukorra ning maksekommete hinde kaalutud keskmisena. Arvutuse tulemusel saadud väärtused teisendatakse reitinguks tähekombinatsioonina. Creditinfo Reiting omistatakse kõikidele Eesti ettevõtetele.

Maksejõuetuse tõenäosus ennustab maksehäire tekkimise võimalust aasta jooksul ehk kui suur on risk, et ettevõte jätab arved maksmata. Maksejõuetuse tekkimise tõenäosust väljendatakse protsentides. Ettevõtte krediidirisk on kõrge, kui maksejõuetuse tõenäosus on üle 5%. Maksejõuetuse tõenäosused on peamiselt mõeldud kliendibaasipõhiseks kasutamiseks – need iseloomustavad klientide erinevat riski kõige paremini siis, kui need määratakse tervele kliendiportfellile.

Tasutud maksud on juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate riigile tasutud maksusummad kassapõhiselt. Kui tasutud summana kuvatakse 0 eurot, siis võib see tähendada a) isik ei ole makse tasunud, b) isikule tagastatud summa ületab tasutud summat, c) isik kuulub käibemaksugruppi, kus grupi esindusisik deklareerib ja tasub ka teiste grupi ettevõtete käibemaksu. Eksportivate ettevõtete puhul võib tasutud maksude summa olla väiksem kui maksudeklaratsioonis deklareeritud summa.

Maksustatud käive on käibedeklaratsioonide ridade 1, 2 ja 3 summa, s.t käibemaksuseaduse § 15 lõigetes 1–4 sätestatud määraga maksustatavate toimingute ja tehingute kogusumma. Toimingud ja tehingud hõlmavad seejuures mitte ainult maksukohustuslase enda käibeid, vaid ka neid teistelt isikutelt soetatud kaupu ja teenuseid, mida maksukohustuslane peab pöördmaksustama ja mille maksustatav väärtus seetõttu samuti kajastatakse käibedeklaratsioonis:

• teiste liikmesriikide maksukohustuslastelt ühendusesiseselt soetatud kaubad, sh kolmnurktehingus soetatud kaubad ning paigaldatavad ja kokkupandavad kaubad;
• välisriikide (nii teiste liikmesriikide kui ühenduseväliste riikide) ettevõtlusega tegelevatelt isikutelt saadud teenused;
• teistelt Eesti maksukohustuslastelt soetatud, käibemaksuseaduse § 411 lõikes 2 nimetatud kaubad.

Finantsinfo on toodud ettevõtte aastaaruande alusel. Finantsnäitajad võivad puududa, kui ettevõte on asutatud vastaval aruandeperioodil või kui ettevõte ei ole aastaaruannet äriregistrile esitanud.

Müügitulu on vaadeldaval aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud tulu. Müügitulu iseloomustab ettevõtte suurust. Müügitulu analüüsides tuleb vaadata selle dünaamikat viimastel aastatel. Ettevõtte heast käekäigust annab tunnistust stabiilne kasv. Müügitulu langusest ei tohiks ennatlikult järeldada, et ettevõte ei ole krediidikõlbulik, küll aga võib selline trend alandada ettevõtte üldist majandushinnangut ja krediidilimiidi summat.

Puhaskasum näitab, kui palju ettevõte teenis vaadeldaval aruandeperioodil tulu. Tulu on aruande perioodi majandusliku kasu suurenemine, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine, mis võib suurendada ettevõtte omakapitali (v.a. omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali). Iga äriühingu peamiseks eesmärgiks peaks olema kasumi maksimeerimine. Puhaskasumist võidakse teha omanikele väljamakseid dividendide näol.

Aktsia-/osakapital ehk registreeritud kapital on omanike poolt ettevõttesse paigutatud kapital. See on omanike poolt ettevõttesse pandud raha või mingi muu väärtus, mille nõue tuleneb seadusest ettevõtte registreerimisel. Eesti enim levinud äriühingute (OÜ ja AS) minimaalne nõutav registreeritud kapitali suurus on vastavalt 2 500 ja 25 000 eurot. Registreeritud kapital näitab omanike rahalist vastutust ettevõtte pankroti korral. Omanike vastustus piirdub osaühingu puhul ettevõttesse paigutud sissemaksega osakapitali ja aktsiaseltsi puhul neile kuuluva aktsiakapitali ulatuses.

Omakapital on ettevõtte varade ja kohustuste vahe. Omakapital on üks tähtsamaid näitajaid ettevõtte kapitaliseerituse (tugevuse) hindamisel. Omakapitali võib kirjeldada kui riskikapitali – see on väärtus, mis n.ö kaitseb krediteerijaid. Üldjuhul ei jää krediidikõlbuliku ettevõtte omakapitali osatähtsus alla 30% varade kogumahust (kogukapitalist). Selline minimaalne omakapitali osakaalu nõue bilansimahus peaks tagama ettevõtte krediteerijatele teatava usaldusväärsuse. Väiksem omakapitali osakaal bilansimahus näitab, et ettevõttel on napib vahendeid tagasilöökidele vastupidamiseks ning viitab seega suurele riskile.

Bilansimaht (käibevarade ja põhivarade summa) peaks olema ettevõtte kasutuses olev optimaalne varade summa, mis on vajalik müügikäibe saavutamiseks. Bilansimaht näitab ettevõtte tegevuseks vajalike varade mahtu. Näiteks on tootjaettevõtte bilansimaht oluliselt suurem kui vahendusettevõttel.

Teenuse raames jälgime järgmisi sündmusi: reitingu, krediidihinnangu, ärinime, juriidilise aadressi ja staatuse muutust; majandus- ja finantsnäitajaid; käibemaksukohustuse lõppemist; aastaaruande esitamist äriregistrile; maksekombeid (sh maksehäireid, maksuvõlgu, juhatuse liikme maksekombeid, juhatuse liikmega seotud ettevõtete maksekombeid); ametlikke teadaandeid.